Dipikastmed on mõnevõrra moodsam värk.

Sõnaraamat ütleb, et „dip“ on siis, kui midagi mõneks ajaks vedelama millegi sisse kastetakse.

Lapsed kastavad dipika sisse kartulikrõpse. Emad pistavad vanaema dipikasse õhtul pärast kella kuut porgandit ja lillkapsast. Isade õlleampsude juurde sobib „Tuhat ja tuline“ – elus peab ikka parasjagu vürtsi olema.