Pastöriseerimine muudab piimas leiduvate valkude struktuuri, muutes need raskemini seeduvateks. Samuti kaotavad oma toime immunsust reguleerivad valgud ( immunoglobuliinid). Kuumutamise tagajärjel vähenevad ka piimas leiduvate vitamiinide hulgad (A, B12, C, E).
Euroopas läbi viidud uuring (GABRIELA) näitas, et toorpiima tarvitanud ja loomadega kokku puutunud inimestel oli vähem allergilisi haigusi, eriti puudutas see astma esinemissagedust.

Toorpiimas leiduvad bioloogiliselt aktiivsed ühendid võivad vähendada ka ohtu haigestuda seedetrakti kasvajatesse. Toorpiimas on säilitanud funktsionaalsuse paljud valgud ja ka vitamiinide sisaldus on kõrgem, sest kuumtöötlusel muutub valkude struktuur ja lagunevad vitamiinid.

Kui 72 kraadi juures pastöriseeritud piima on võimalik kasutada juustu valmistamiseks, siis üle 80 kraadi kuumutatud piimast ei ole võimalik juustu valmistada, sest kaseiin kalgendub väga aeglaselt ja kalgend ei kuiva töötlemisel. Kuna piima kalgendumine viiakse läbi kümosiiniga, mis on selleks protsessiks ette nähtud ensüüm imetaja järglase maos, siis on selge, et kõrgel temperatuuril töödeldud või pulbrist taastatud piima seedimine imikutel ja väikelastel erineb toorpiima seedimisest ja võib kaasa tuua allergiliste haiguste ja I tüüpi diabeedi esinemissageduse tõusu.

Kõikide imetajate piimas esinevad ka bakterid, milledest domineerivad liigid erinevatel imetajatel kattuvad. Seega võib varases eas toorpiima tarvitamine aidata kaasa normaalse seedetrakti mikrofloora kujunemisele, mis on hea tervise eelduseks edasises elus.

Tiiu-Mai Laht